Thursday, September 1, 2016

Kapitalism, töö ja vabadus



Tänapäeva neoliberaalne kapitalism lubab inimestel õigusjärgselt järgida täpselt neid eluvalikuid, mis nad ise soovivad. Lubatud on igasuguse töö valimine ja lubatud on ka mitte töötada. Samas tuleb tõdeda, et reaalsuses see neile alati võimalik ei ole, kuna erinevatele töökohtadel on kapitalistlikus süsteemis erinev tasustatus ja sellest tulenevalt peavad inimesed valima töid just tasuvatest.

Sellest tulenevalt vähendab kapitalism indiviidi vabadust valida oma tööd talle endale meelepärasel moel, selleks et tema töö oleks tasuv ning sellest oleks võimalik ära elada.

See, et antud ideoloogia paneb inimesi iseenda vabadusi antud ideoloogias toimimiseks vähendama on kapitalistlikule majandusele tegelikult väga kasulik, kuna läbi nõutud töökohtade kõrgema tasustatuse on töötajaid sunnitud end arendama majanduse toimimiseks vajalikel alade.

 Lahenduseks vabaduse vähenemisele läbi süsteemi mehhanismide leitakse, et kapitalismi arenedes areneb ka keskmise kapitalismis elava inimese elu ning nende vabadus teha tööd oma oma soovide järgi suureneb.

Samas tuleb tõdeda, et kapitalistliku majanduse arenemisel ei suuda kapitalistlik majandus inimestele rohkem vabadusi pakkuda, ilma, et see majandust pidurdaks, kuna see eeldaks, et kaotataks ära erinevate töökohtade erinev tasustatus. See tooks omakorda kaasa olukorra, kus inimesed käituksid majanduslikult kasulike alade asemel rohkem endale huvi pakkuvate aladega.

Sellest kõigest tulenevalt saame järeldada, et tänapäeva kapitalism on selgelt sõltuv olukorrast, kus inimeste eksisteeriv õigus teha endale meelepärast tööd jääb realiseerimata läbi kapitalismi enda toimimismehhanismide.



Kriitika kapitalitstlikust majandusest ei ole piisav ilma Slavoj žižekita! (Tugevad ninahääled)

Saturday, August 13, 2016

Esteetika, reaalsus ja poliitika



Antud teksti alustuseks tuleb välja tuua teooria, et mis muudab kunsti esteetiliselt kauniks.
Kunst on esteetiliselt kaunis, juhul, kui see tekitab meile heaolu tunnet, läbi meie ajus alateadlike või teadlike soovide või vajaduste rahuldamise illusiooni läbi meie soove rahuldavate olekute ja olukordade kujutamise.

 Näitena toon ma siinkohal alloleva pildi.
 Antud maal on reeglina indiviididele meeldiv ning see on neile esteetiliselt kaunis, kuna siin on kujutatud viljakat loodust ning veekogu. Viljakas loodus  ja veekogud on meile ilusad, kuna nendest rahulolu tundmine  on meile evolutsioonilistel põhjustel alateadlikult vajalik olnud, kuna viljakas loodus ja veekogude lähedus on märk heast elukohast ja võimalustest saada toitu.





Vaatepunktist, et meie soovide rahuldamise illusiooni loovad teosed tekitavad meis rahulolu, saame järeldada järgmist: Esteetilise kogemuse kogemine toimib aseainena meie teadlike või alateadlike soovide reaalsele realiseerimisele.

Sellest tuleb välja tõsiasi, et me ei saa vaadelda kaunist kunsti kui ühiskondlikult alati positiivset aspekti, vaid tegemist on (ülekantud tähenduses) nn. neutraalse tööristaga, mis omab tugevat poliitilist mõju läbi potentsiaali kaotada indiviidi soove ilma neid realiseerimata.

Näitena esteetika kasutusest poliitilises sfääris saaks siinkohal tuua järgneva maali.


Antud pildil näeme me lopsakat loodust ning veekogu, mis järjekordselt mõlemad viitavad söögirikkale asukohale, mis on meile evolutsioonilistel põhjustel meeldivad.
Sidudes selle meeldiva keskkonna Stalini sümboliga muutub antud maal tugevaks poliitiliseks mõjutusvahendiks, läbi alateadlike soovide rahuldamise illusiooni ja nende Nõukogude liidu sümboliga kombineerimise.




Fakt, et reaalsuses nõukogude liit idüllilist elukeskkonda tagada ei suutnud ei oma maali piisaval tarbimisel tähtsust, sest illusioon toimib piisaval tarbimisel indiviidi rahulolule sama hästi kui tema soovide reaalne realiseerimine ning sellest tulenevalt vähendas antud maal Nõukogude võimul enda alalhoiuks vajadus luua reaalset progressi.

Friday, August 5, 2016

Otsedemokraatia ja vabadus



Antud teksti esimeseks aluseks on võetud tõsiasi, et inimesed on oma põhiolemuselt, ehk siis sünnipäraselt evolutsioonilistel põhjustel läbinisti enesekesksed ning lähtuvad puhtalt omakasust.

 Samuti tuleb tõdeda, et mistahes ühiskondlikult loodud moraalinormid, millele inimene on allutatud vähendavad tema vabadust käituda nii, nagu ta sooviks käituda puhtalt evolutsioonilistel põhjustel. Näitena saab siinkohal tuua looduslikult levinud käitumisnormi keelava moraalinormi, nimelt keelu tappa. Inimene, kes on sellele moraalinormile allutatud, ei saa seda teha, ilma antud moraalinormiga konflikti minemata. Antud juhul ei oma tähtsust, kas moraalinorm on indiviidile endale vabatahtlik või mitte, sest mõlemal juhul ei saa ta ühiskondlikku moraalinormi rikkuda, sattumata konflikti ühiskondlike institutsioonidega.

 Lisaks tahan ma alustuseks väita, et demokraatia muudab küll inimesed võrdsemaks, aga ta ei muuda ilmtingimata selles elavat keskmist üksikindiviidi vabamaks.

 Seda sellel lihtsal põhjusel, et mida demokraatlikum on riik, seda rohkem on selles üksikindiviidi opresseeriv jõud liikunud rahvast eraldiseisvalt valitsuselt rahvale endale.  Demokraatia kõige ekstreemsem vorm otsedemokraatia omaks üksikindiviidide tahete ja õiguste kujundamise üle täpselt sama suurt võimu, kui seda teeks totalitaarne režiim.

 Demokraatia tugevuseks võrreldes näiteks totalitaarsusega saab pidada seda, et demokraatias on sõnaõigus rohkematel isikutel. See suudab tagada olukorra, kus demokraatias on väga suur ekspertiisialade valik. See tagaks olukorra, kus mingite kindlate poliitiliste otsuste tegemisel saab meedia tagada olukorra, kus selle kindla ala eksperdid saavad seletada rahvale antud otsuse potentsiaalseid ja kindlaid tagajärgi.

 Sellest tulenevalt saavad otsedemokraatia elanikud teha märkimisväärselt läbimõeldud ja häid otsuseid, kuna neil on võimalus saada osa laiast ühiskondlikust ekspertiisivaramust.

 Selline režiim suudaks tagada olukorra, mis sarnaneks mõningal määral tehnokraatiale, nimelt sellises riigis tehtaks otsuseid väga ekspertiisialasiseselt, kuid välditaks olukorda, mis tekiks tavapärases tehnokraatias. Nimelt kasutaks tavatehnokraatias olev kõrgklass oma teadmisi tehnokraatlikku klassi kuuluvate inimeste hüvanguks tavainimeste arvelt, kuna inimene on oma loomuomadustelt evolutsioonilistelt põhjustelt enesekeskne ja omakasupüüdlik ning kasutaks ilma ühiskondliku surveta oma võimu teiste arvelt ära.

 Otsedemokraatia kasulik omadus on tõsiasi, et selline ühiskond opresseeriks üksikindiviidi mitte tegema ühiskondlikult kahjulikke tegusid, samal ajal, kui totalitaarne režiim opresseeriks iniviide mitte tegema valitsevale klassile kahjulikke tegusid.

 Sellest kõigest tulenevalt saab järeldada, et indiviidid ei peaks püüdlema mitte vabadusele mitte olla mõjutatud ühiskonnast, vaid vabadusele keskmisest üksikindiviidist mõjuvõimsamate opresseerijate mõjutuste vastu.

Friday, July 29, 2016

Usul põhinevad moraalinormid, kui valealtruism


Antud teksti puhul tuleb esimese asjana tuua altruismi deffinitsiooni. Altruism on tahtlik teise heaolu või teise huvide järgimine ilma omapoolset kasu taotlemata.

Esimeseks alustõeks on siin võetud vaatepunkt, et igasuguse moraalinormi omaksvõtmine võtab meilt vabaduse käituda selle moraalinormiga vastuolus.

Teiseks alustõeks on siin tekstis võetud fakt, et asjade tõelevastavuse tõenäosus on täpselt nii suur, kui palju on teda välistavaid faktoreid loogiliselt ümber lükatud. Teooriad lähenevad faktistaatusele läbi ratsionaalse kaalutluse.

Sellest tulenevalt ei saa olla puhtalt vaid usul põhinevad veendumused faktid, vaid nad on ratsionaalsel kaalutlusel kõigest teooriad, ning nende tõenäosus olla faktuaalselt korrektne on teadmata.

Lisades sellele epistemoloogilisele teooriale juurde moraali, saame tuletada, et ainult usul põhinevad moraalinormid on faktuaalselt korrektsed ainult läbi juhuse.

Samas tuleb tõdeda, et indiviidid, kes on endale omaks võtnud usul põhineva moraalinormi usuvad, et andes ära oma vabadust võttes omaks see moraalinorm, teevad midagi kasulikku suurema ja parema eesmärgi nimel.

Reaalsuses on nende poolt omaks võetud käitumisnormid ja moraal laiemale ringile kasulik ainult läbi juhuse ning sellest tulenevalt on nad ebavajalikult vähendanud enda vabadusi. Nende nägemus, et nende moraal omab altruistlikku efekti ei vasta ilmselt tõele.